Väsimatu Itaalia juurtega Brooklyni torumees Mario on meelt lahutanud juba mitu põlvkonda ning see hoog ei kuidagi raugemas. Nintendo on seda brändi lüpsnud rohkem kui LucasFilm „Star Warsi“ ja nad hoiavad raudse käega kinni reeglist, et pole vaja muuta seda, mis pole katki. Nintendo filosoofia teha sama mängu neli aastakümmet selgelt töötab läbi iga meediumi, sest isegi animatsioonina on tulemus vapustav.
Maailma kõige edukam videomängu frantsiis on nüüd vallutanud ka kinoekraanid, sest „Super Mario Bros. film“ murdis avanädalavahetusega „Frozen II“ varasema kassarekordi. Muidugi on hellahingelised kriitikud solvunud, kuid kuna lapsed on palavalt armunud, siis on tõeliselt ajatu perefilm sündinud. Nintendo tegi seda jälle.
Sünopsis (Cinamon): Vennad Mario ja Luigi on täiesti tavalised torulukksepad, kuni ühel päeval satuvad nad tõelisesse muinasjutumaailma, mille heatahtlik valitsejanna Printsess Peach vajab hädasti abi teda ja tema alamaid ähvardava halastamatu Bowseri vastu võitlemiseks. Mario ja Luigi pole just kangelased selle sõna tavalises tähenduses, aga kui väga vaja, võtavad vennad end kokku ja asuvad tegudele!
„Super Mario Bros. Film“ on animaseiklus, mille aluseks on 1985. aastal ilmavalgust näinud ja aastakümnetega tohutud mõõtmed omandanud mängudeuniversum. Filmi tootjateks on Chris Meledandri (kollaste Käsilaste kodustuudio Illumination) ning Super Mario mängude sünnikodu Nintendo.
Kallis keskealine kaelhabe – see film pole tehtud sulle.
Videomängude ekraanidele toomine on keeruline ülesanne, sest meelelahutuslikult pole keerulisemat žanri kui videomäng. See kombineerib video, muusika, fantaasia, füüsilised oskused, lugemist, kirjutamist ja veel palju muud ning see võtab kaua aega. Just see ajakulu on tihti määravaks elemendiks, et miks edukad ja armastatud lood ekraanidele nii halvasti üle liiguvad. Keskmine Super Mario lugu on umbes 10-12 tundi, seega isegi sellise lihtsakoelise jookse-hüppa stiili juures on mängijal palju rohkem aega, et oma karakteriga samastuda ja leida ühine joon. Film kestab ainult 90 minutit, kuid suures osas saab kõik vajaliku tehtud meisterliku täpsusega.
Oluline meeldetuletus – see on film on tehtud lastele. Keskealised kibestunud kalehabemed on pettunud, et nende kallis videomäng on neid unustanud ning lahkunud tema ema keldris olevast kollektsioonist. Ja mis veel hullem – see ignoreerib ligi 40 aastat Super Mario ajalugu. Tunnistan, et olen videomängurina seal kaelhabemete grupis, kuid mul on õnneks lapsed ja nende siiras rõõm Super Mario üle. Oskus, mille olen ise ajaga unustanud. Sarnaselt minule on see juhtunud ka paljude teiste täiskasvanutega, et me analüüsime asju, mida ei ole vaja analüüsida. Super Mario on nagu Tetris – lihtsalt lülita aju välja ja mängi.
Värvid ja energia igas stseenis
Igasugune poliitika otsimine ja kultuuride defineerimine ei ole lastefilmides sobilik. Olen seda alati rääkinud ja jään sellele ideele kindlaks – las lapsed olla lapsed. Ei mingeid keerulisi täiskasvanute teemasid, vaid ainult puhas lapselik fantaasia ja ilusad elu värvid. Meil on aega täiskasvanu olla terve elu. Igasugune kriitika, et „Super Mario Bros. film“ ei ole piisavalt „mitmekesine“ on täielik absurdsus, sest on lastefilm Itaalia torumehest, kes sööb seeni. Mida sa ootad?
Ma ei ole kunagi olnud Nintendo fänn, sest nende aegunud reeglid teevad mängukultuurile palju liiga, kuid praegusel hetkel on hea meel, et nende kangekaelsete meeste kumm ei veni Twitteri ajulageduse järgi. „Super Mario Bros. film“ on poliitikavaba, mida on tegelikult ka kinokassa numbritest hästi näha.
Visuaalselt on „Super Mario Bros. film“ täpselt nagu moodne videomäng – värvid plahvatavad igas stseenis. Detailid on teravad ja iga karakter on täis elu ja lusti. Kogu maailm on nii truu kui see olla saab, sest Super Mario mängudel tegelikult pole mingit konkreetset stiili või keskset narratiivi. See 90 minutit on täis kaootilist märulit Super Mario stiilis ning siin on tõepoolest kõik elemendid olemas. Nad kihutavad kartidega, söövad seeni, lõhuvad kiviplokke ja liiguvad mööda torusid. Printsessi päästa siin vaja ei ole, sest Peaches oskab kõike ise. Ta on ülim ninja ja tal on maagilised võimed ning kõik muu, mis igal moodsal ekraanikangelannal olema peab – peale iseloomu. Sellel on mitu põhjust.
Mitte ainult Nintendo fännide nostalgia, vaid siiski kõikidele.
Esimene mõte on muidugi, et moodne stsenarist on karakteri lihtsalt hävitanud, kuid kuna „Super Mario Bros. film“ kombineerib palju erinevaid videomänge. on seal hulgas ka Printsess Peachi enda terve seeria, kus naine ongi kangelanna. Tuletan muidugi kohe endale meelde, et filmikriitik minus võtaks hoogu maha, sest lapsed armastasid Printsess Peachi. Eriti mu tütar. Ja nad nõuavad juba uuesti kinno. Nintendo tegi õigesti ja minu täiskasvanu kriitika on hetkel lihtsalt tühi uitmõte.
Mario saab olla kangelane ning Luigi saab tõusta oma venna varjust välja. Siin toimub palju asju korraga, kuid see on lõputult energiline nagu laps, kes seda säravate silmadega vaatab. Nautisin rohkem oma laste entusiasmi ja elevust kui filmi ennast. Neil polnud isegi aega kommi süüa, sest nad unustasid ennast vaatama.
Mainin veel üle, et muusikaliselt on terve film puhas nauding. Kõik tuntud tunnusmeloodiad on uues kuues, seega siin on palju uut ja omajagu nostalgiat. Igale maitsele midagi. „Super Mario Bros. film“ on meeldetuletus kergemast ajast, kus asjad olid veidi lihtsamad. Täispikk film saab olla ka 90 minutit ja tihedalt tegevust täis. Endiselt on võimalik olla neutraalne meelelahutus ilma igas teemas kaasa rääkimata. Veider, et meil on vaja tihke vuntsiga torumeest, et midagi nii elementaarselt meelde tuletada.
Üks on kindel – lapsevanemana vaatan seda filmi kümneid kordi tulevate aastate jooksul, seega mul on aega seda analüüsida küll ja küll. Esimene vaatamine oli tore, lapsed särasid ja sain seda, mida ei julgenud loota. Tuletas mulle meelde seda lapselikku tunnet kui sain uut videomängu proovida. Rändasin tagasi aega kui sai mängitud ainult mängimise pärast ja ajakulu ei olnud isegi mõttes. Laseme lastel olla lapsed. Las nad vaatavad ja naudivad midagi ilma täiskasvanute kibestunud ideoloogiata. „Super Mario Bros. film“ on kindel soovitus tervele perele.
Hinne: 9/10
