Tootja: Koei Tecmo, Team Ninja
Lavastaja: Yohei Shimbori
Platvormid: PC, Playstation 4, Xbox One, Arkaad
Ilmumisaeg: 01. märts 2019
Toetaja: Koei Tecmo

Dead or Alive seeria on minu jaoks üks nendest kaklusmängudest, mida täiel rinnal naudin. Kui Mortal Kombat, Tekken ja Soulcalibur jätavad enamjaolt külmaks, siis Koei Tecmo legendaarses seerias uurin alati frame data’t (liigutuste kõige detailsemad omadused), kombosid (liigutuste katkematud kombinatsioonid) ning matchupe (stiilide vastaseisude suhe). Viienda osaga sellest seeriast veetsin sadu tunde, kuid kas frantsiisi kuues mäng “Dead or Alive 6” on samasugust ajalist investeeringut väärt?

“Dead or Alive 6” on 3D kaklusmäng, mis tähendab 10-suunalist liikumist (standard kaheksasuunaline liikumine pluss ekraani poole ja eemale) kolme erineva kaklusmehhaanikaga. Nagu tänapäeval kombeks, leidub ka siin n-ö kivi-paber-käärid süsteem ehk kuradi kolmnurk. Löögid aitavad visete vastu, visked aitavad holdide vastu ning holdid aitavad löökide vastu. Holdimine (tõlg. – hoidmine) on mängumehhaanika, milles kindlat suunda ja blokinuppu hoides on võimalik vastase teatud lööke karistada, võttes tema jäsemest lihtsalt kinni. Enamasti on see neljasuunaline, mis tähendab et mängija peab reageerima kas kõrgele löögile, keskmisele jala- või käelöögile ning madalale löögile. Tegemist on alguses hirmutava ja komplekse lisandiga, millega harjub ära kui piisavalt palju mängida. Uueks lisandiks kakluses endas on Break Blow ja Break Hold. Mängija elude all on üks sinine meeter, mis on jagunenud kaheks osaks. Ühe osa täitumisel on võimalik kasutada Break Holdi, mis saab vastu kõikidele rünnakutele, olgu nad kõrged, madalad või keskmised. Break Blow aga kasutab ära terve meetri ning käitub kui Super mõnes teises kaklusmängus, sest sellega pihta saamisel järgneb kerge vaheklipike, milles vastane saab molli, enamasti kui kaamera on otse ta näo juures (mõelge Tekkeni seerias olevale Rage Art või Mortal Kombati X-Ray mehaanikatele).

“Dead or Alive 6” lugu jälgib taaskord kahte põhisündmust ning hulganisti lisalugusid. Lisaks Dead or Alive turniirile (mängusisesele, mitte pärismaailmas aset leidvatele kaklusmänguüritustele) jälgitakse ka ninjade Kasumi, Hayate, Ayane ning Ninja Gaidenist tuntud Ryu Hayabusale keskenduvat põhilugu, mis on üsnagi hea. Kuigi tegu on üpriski lühikese, umbes kolmetunnise ajaviitega, on see täidetud hea huumori, tõsiste ning dramaatiliste momentide ning hulganisti molli andmisega. Lisaks loole on võimalik panna end proovile ka DOA Quest mängulaadis, mis on selle mängu parim osa. Ülesehitus on lihtne – vaja on vastasele kere peale anda, täites samal ajal kindlaid ülesandeid nagu näiteks lüüa vastast, kui ta astub kõrvale, holdida kahte keskmist jalalööki või saada pihta Break Blow’ga. Tegu on ülimalt hea ajaviitega ning veetsin suure hulga ajast proovides kõiki neid kriteerumeid täita.

Uutele mängijatele on lisatud hästi tehtud tutorial, mis seletab ära peaaegu kõik, mida on vaja teada ja mitte ainult Dead or Alive’i universumis, vaid üleüldse kaklusmängude kohta. Naasevad ka varasemalt seerias olnud Combo Training, mis õpetab erinevate areenide, olukordade ning vastaste kaaluklassi põhiseid kombosid ning Command Training, mis õpetab selgeks kõik liigutused, mis ühelgi tegelasel on. Võrgus mängijatele on praegu saadaval ainult Ranked Match mängulaad, milles on võimalik ronida mööda tähestikuredelit F-ist S+ astmeni, samal ajal ülemaailmselt peksa andes ja muidugi ka saades. Lobby-süsteem tuleb hiljem märtsikuu jooksul, mistõttu praegu oma sõprade vastu mängimine on kahjuks peaaegu et võimatu (võib kohata Ranked Match ajal).

Visuaalselt on “Dead or Alive 6” üliilus. Silmailu jätkub nii areenidele kui tegelastele, olles üdini detaile täis ning hea resolutsiooniga. Nendele, keda ei huvita 60 kaadrit sekundis kaklemine (ei tea kellele) on veel eraldi seadetes võimalik peale panna ka graafikat veelgi paremaks tegev Graphics Mode. Heliriba on teoses žanrile sobilik ja kaasahaarav, sest pidevalt leidsin end kuulamas erinevate uute areenide tunnusmuusikat ka väljaspool mängu. Meeldejäävamad palad oln väljakutel nagu The Muscle ja Throwdown. Tegelastespetsiifilist muusikat saab lahti lukustada mängides Ranked matše või DOA Questi.

Lahtilukustamisest rääkides tuleb välja teose (veel hetkel) olev suurim viga – kostüümid. Kostüüme on igal tegelasel kole palju ning nende lahtisaamine võtab terve igaviku. Kuigi praegu on käimas 100x rõivajuppide üritus, on tegemist ikkagi liiga suure tööga. Esiteks pole garanteeritud absoluutselt, mis tegelase kostüümi mängija lahti saab. Kuna minu põhitegelane on Kokoro ja teoses on lisaks temale veel 25 tegelast, siis šansid üht kindlat Maiko kostüümi lahti saada on peaaegu et astronoomilised. Õnneks on see viga juba parandamisel ning Team Ninja tegeleb selle kallal, et mängija kasutatav tegelane on see, kes kostüüme antud hetkel saab.

“Dead or Alive 6” on üks parimaid kaklusmänge viimaste aastate jooksul ning olen õnnelik, et seeria on ainult paremuse poole teel. Kuigi peale viimast skandaali on ta Evolutioni kaklusmänguturniiri nimistust väljas, on teose põhiväärtused paigas. Mäng tervitab nii uusi kui ka vanu huvilisi erinevate mängulaadide ning tegelastega. Olen kindel, et seda mängu mängin veel pikka aega.

Hinne: 9/10

+ Ilusad visuaalsed lahendused.
+ Kõrvu paitav heliriba.
+ Erinevad ja huvitavad karakterid.
+ Palju erinevaid mängulaade.
+ Väga hea netikood.
+ Üllatavalt hea narratiiv, mis täidetud nii dramaatiliste kui lõbusate momentidega.

– Kostüümide lahtisaamine on liialt aeganõudev.
– Sõprade vastu ei saa hetkel mängida.