XENON VALKYRIE+
Tootja: Diabolical Mind, COWCAT
Lavastaja: –
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, Playstation Vita
Ilmumisaeg: 19. detsember 2017 (Playstation Vita) 20. veebruar 2018 (Playstation 4) 21. veebruar 2018 (Xbox One)
Hind: 9,99€
“Xenon Valkyrie+” on üsna tumedahingeline, kergelt Metroidiga sarnanev kahemõõtmeline märuliteos, mis jätab mängija tapahimuliste robotite küüsi. Keset suurt rahu ja õnnelikku elu, kus puuduvad sõjad ja lameda maa teooriad ärkab kuu peal kurjus ning tuleb maa peale hävingut külvama. varjudest tõusnud jumal võtab enda kontrolli alla inimeste masinad ning alustab oma hävitustööd, siiski paistab eemalt ka natuke valgust. Eeldatavasti mõeldakse valguse all ühte kolmest peategelasest, keda mängija endale valida saab, kõigil neil on omad nõrkused ja tugevused ning erivõime. Otsest selget narratiivi pole ning peale viivukest klippi mängu alguses tuleb seda ise ridade vahelt ja poolfantaseerides kokku panema hakata, samamoodi puudub ka igasugune õpetuse ja mehaanikat selgitav osa. Olles visuaalselt ja kõlalt vägagi tagasihoidlik, suudab see pikslikäkk endast üllatavalt soolase järelmaitse tekitada. Kangemad retrohuvilised saavad visuaale oluliselt hullemaks kruttida, kasutades seadete all olevat pildi filtrit.
Üldpildis on tegu lihtsa asjaga, tuleb ekselda mööda koobast, orienteerudes peaaegu täpse kesise kaardi järgi ekraani nurgas, liikudes läbi vaenlaste hordide järjest madalamale ning üritada jõuda taseme põhjas oleva teleporterini. Seda kõike loomulikult hüpates, mõõgaga vehkides ja moona olemasolul tulirelvast lastes, täiesti võimalik on ka koopasse lõhkeaine abil oma uksi rajada. Iga tapetud vaenlase eest saab kogemuspunkte ning aeg-ajalt leiab jälle mõnest suuremast kirstust uue (mitte tingimata parema) relva, kui selle avamiseks muidugi võti olema juhtub. Iga “korruse” põhjas oleva teleporteri kaudu siirdub mängija pisemasse ruumi, kus on kindlasti olemas pood ja võimalus karakteri tugevdamiseks ning sealt jälle omakorda uude koopasse. Varem või hiljem satub ette ka mõni boss. Lisaks tumedate hingede stiilis narratiivi seletamisele, oskab “Xenon Valkyrie+” väga hästi frustatsiooni tekitada. Karakteri surma korral läheb kaduma peaaegu kõik, mitte ainult siiani kokku kraabitud kogemuspunktid, vaid ka kõik leitud varustus. Halvema õnne korral kaob ka igasugune progress, kui pole õigel hetkel tagataskust võtta materjali, et teatud punktidesse teleporterit rajada, surra on lihtne. Koopad genereeritakse juhuslikult ning pole kunagi samad.
Hinne: 6/10
+ Tekitab hasarti, peale surma prooviks hea meelega veel.
+ Mäng on raske.– Selgitusi võiks olla veidi rohkem.
– Mäng on lühike.
– Hüppe- ja suhtlusnupp on samad, võib juhtuda tahtmatut varustuse vahetust või segavaid faktoreid hüpete ajal.
BLEED 2
Tootja: Bootdisk Revolution, Ian Campbell
Lavastaja: Ian Campbell
Platvormid: Playstation 4, Xbox One, PC
Ilmumisaeg: 8. veebruar 2017 (PC) 6. veebruar 2018 (Playstation 4) 9. veebruar 2018 (Xbox One)
Hind: 9,99€
“Bleed 2” viib mängija kohaliku maailma videomänguhuvilisest (vähemalt minu arvates ühe suure tissiga)relvakangelanna kingadesse. Maad ründab hiiglaslik kosmoslaev ning ning noor daam on sunnitud videomängud ajutiselt nurka viskama, et astuda vastu robotite armeele. Lihtsalt öeldes on tegemist suuremal hulgal karglemise ja tulistamisega, mõõk lubab vaenlaste laske tagasi suunata ning nende eriti keerukate olukordade jaoks on ka võimalik kogu tegevust ajutiselt aeglustada, lisaks ka veel kolmekordne hüpe. Üsna sarnane Contra mängudele. Narratiivipool on lihtne, ilma igasuguste käänakuteta ning tasemete vahel näidatakse aeg-ajalt uudiseid, kus reporter võtab kokku päevasündmused, seega kõik on tehtud puust ja punaseks.
Tavavaenlased ei osutu eriliseks probleemiks, pigem säravad aga ohtrad bossivõitlused, vähemalt mina leidsin need üsna lõbusad. Kusjuures, oluliselt parem, kui värskelt ilmunud “Seven Deadly Sins: Knights of Britannia”, olgugi et läbi teeb selle ainult pooleteise tunniga, isegi pooleldi tukkudes. Karakterit pole võimalik kogu seikluse ajal tugevamaks muuta, seega tuleb lihvida oma oskusi. Visuaalne pool ei ole midagi erilist ega märkimisväärset, selle eest audio kipub olema enamasti üks tobe viisijupp(loe bossi muusika), mis kipub kõigele kuhugi mälusoppi alles jääma ning sealt kuidagi kaduda ei taha, stiili poolest üsna sarnane Scott Pilgrimi muusikale. Saadaval on erinevad raskustasemed ning läbi tehes on võimalik lahti lukustada järgnevaks mängutiiruks uut varustust.
Hinne: 7/10
+ Mäng on lõbus
+ Sunnib mängijat oma oskusi arendama.
+ Huvitav ka kõrvaltvaatajale.– Mäng on lühike
– Hetkel veel natuke kallis
