Viimane aeg on kokku võtta põhjused, miks Videogamers.eu ei ole toetanud “Seisame Eesti e-spordi eest” petitsiooni. Võtan läbi erinevad põhjused, miks ma leian, et see petitsioon teeb rohkem kahju kui kasu, kuidas see on halvasti kokku pandud ja põhjendatud ning proovin selgitada loogikat inimesena, kes alustas võistlemisega enne, kui need petitsiooni esitajad sündisid.

Kogu lugu algas kusagil aprillis kui Erik (Mkuubis.net) otsustas HDTaneli ürituse peale kaevata, viidates siis UK seadustele ja meie kohalike seaduste puudulikkusele, mille tulemusena HDTaneli üritus Komsos IMAX kinos ära jäeti. Pikemalt saab vaadata TV3 videoklippi antud teema kohta ning ka petitsiooni kohta – VIDEO. Olgugi, et meil Erikuga oli natukene põrkumist sellel teemal, siis põrkumine oli rohkem seotud just põhjustega, miks ta sellele tähelepanu juhtis kui et ta seda üldse tegi. Oli teada, et see on vaid aja küsimus kuna PEGI hinnang läheb ka Eesti seadustesse (mingil määral) ning oli ka teada, et kaua ei saa kesta see varateismeliste ropusuuliste poiste arvutikuvaritele tatistamine kusagil keset avalikku ruumi. Erik ei teinud midagi valesti ning nagu näen praegu noorte käitumisest, siis tundub, et see oli ainuõige tegu ning võib-olla oleks pidanud seda tegema varem. Punasega on petitsiooni tekst ja paks must tekst sinna järgi on minu kommentaar antud lõigu/lause kohta.

Vaatame lähemalt petitsiooni

“Hiljutiste sündmuste raames on Tarbijakaitseamet võtnud seisukoha, et e-sport ja videomängud vastanduvad Lastekaitseseaduse § 25 lg 1-le, mis käsitleb julmust ja vägivalda õhutavate trükiste, filmide, heli- ja videosalvestiste ning esemete tootmist, demonstreerimist ja levitamist lastele, ning tuleks võtta kindlama järelvalve alla. Meie usume, et Eesti e-sport väärib kaitset, et pakkuda noortele arendavat vaba aja veetmise ja eneseteostusvõimalust, ohustamata laste kaitseks loodud seaduste täideviimist.” – Seadus siin lõigus on väga selge ja tõepoolest selle punkti järgi, ei tohiks vägivalda sisaldavaid mänge avalikult esitada. See punkt ei keela neid kodus mängida – juhin tähelepanu, ning lisaks kasutatakse sõna e-sport, mis on meie riigis defineerimata mõiste. Seega petitisooni esitajad on alustanud mõistega, mis ei tähenda midagi ning kasutavad sõnapaari “meie usume”, mis on väärtusetu. Lisaks antud seadus kuidagi ei takista noorte arendavat vaba aja veetmise ja eneseteostusevõimalust, kuid vaatame edasi, kuidas ja mida tuuakse põhjendusteks, et esitatud väiteid tõestada.

Ettepanek –

• E-sporti ja videomänge puudutavaid otsuseid saaksid enda eest teha vähemalt 16-aastased noored, kes võivad osaleda ka kohalike omavalitsuste valimistel. 
• Et lapsi (alla 16-aastaseid) ja videomängude ning e-spordi sobivust puudutavaid otsuseid saaks vastu võtta iga lapse puhul lapsevanem või eestkostja, võimaldades vanusepiiranguta võistlustel osalemist lapsevanema loa alusel. 
• Et e-sporti tunnustataks kui kiiresti arenevat ja võimalusterohket kultuuri, mis aitab tegeleda mõttespordiga ja leida noortel arendavaid ajaveetmisviise. 

Ettepanekud on mõistlikud, kuigi viimane on veidi kohmakas enda sõnastuselt, kuid see ei ole nii oluline, et mingit muutust tuua. Vaatame edasi.

Põhjendus –

Mis on e-sport? 

• E-sport on organiseeritud, professionaalne videomänguplatvormil läbiviidav võistluse vorm nii üksikisiku kui meeskonnaformaadis. – Suurepärane. Vähemalt proovivad sõnale definitsiooni anda.
• E-spordis ei ole mängude sisul sügavamat tähendust. Pole oluline, kas tegemist on tulistamise, kaardimängu või jalgpalliga – mäng on e-spordis vahend, mis võimaldab omavahel võistelda, pannes proovile kõrgel tasemel strateegilise mõtlemise, meeskonnatöö oskuse, pingetaluvuse ja reaktsioonikiiruse. – Siin on nüüd probleem ja paradoks, mille nad ise loovad. Öeldes, et mängu sisul pole sügavat tähendust, võtad ise enda argumendi teatud mängude kasutamiseks ära. Näiteks Tarbjakaitse saab öelda, et kuna sisul pole sügavat tähendust, asendame CS:GO näiteks mänguga Splatoon, mis on seaduslik. Tulistamine ja kõik muu on ju sama? Või ei ole? Samuti tuleb siin tegelikult välja, et petitsiooni esitajad räägivad tegelikult ainult CS:GO mängust. Ei ole arvestatud MOBA mänge, konsoolidel olevaid kaklusmängude (Mortal Kombat, Tekken jms), spordimänge (Fifa, WRC, Rocket League jms), VR mänge ja veel muid variante, mida Eestis harrastatakse. Seega juba koheselt on tegemist osapoolega, kes ei räägi ega esinda kõiki e-spordi inimesi Eestis, ainult CS:GO mängijaid. Kaardimängu mainimine on samuti ohtlik, sest võib viia Tarbjakaitse ideele, et tegemist on hasartmänguga (näiteks võistlemisel tuleb maksta raha, mida võib pidada nö “buy-in” süsteemiks) ja tulemusek oleks vanusepiiranu seadmine 21-aastani. 
• E-sporditööstuse ennustuslik käive 2017. aastal on pea 700 miljonit dollarit. 2020. aastaks võib see number küündida 1.5 miljardini. – Tööstusekäive on tore, kuid väga vähe määrav argument. Ad populum argument on nõrk ning pigem viitab sellele, et tõenäoliselt reaalne argument on puudu. See, et paju inimesi teeb midagi, ei tähenda, et see oleks kuidagi vajalik või õige. Palju inimesi on veendunud, et Maa on lapiks. Number isegi suurem kui vieomänguritel. See ei tähenda, et peaksime muutma kõik raamatud ümber.
• Eesti on juba praegu e-spordimaailmasse panustanud silmapaistvate e-sportlastega – Clement “Puppey” Ivanov on tänase seisuga e-spordi turniiridelt teeninud rohkem kui 1.3 miljonit dollarit, edukaid sportlasi on ette näidata veelgi. – Siin selgelt öeldakse, et juba tuntud mängijad said selleks ilma, et peaksid siin kohalikul maastikul midagi tegema. Kui Tarbijakaitse nüüd küsib, et milliselt võistlustel käis Clement Ivanon enne täisealiseks saamist Eestis, mis aitas kaasa tema kuulsaks saamisele? Kui vastus on null, siis järelikult kohalikult üritused määravad väga vähe. Kui Tarbijakaitse uurib teisi tuntuid nimesid, näiteks Rudi, kasvõi mina ise, siis kõik edu on ikka seotud muuga, kui siin kohalikel üritustel mängimisega. Seega tarbetu isegi seda välja tuua, viib fookuse natukene mujale ja suunab pilgu raha peale, jättes mulje, et kogu ettevõtmine kärbib kellegi rahakotti, mitte eesmärki.
• Sport ei pea tingimata tähendama füüsilist pingutust. Nii on rahvusvahelise spordialana tunnustatud nii bridž, male (ka ROKi poolt), golf kui snuuker. E-spordis saab lisaks mõttetööle proovile panna ka enda peenmotoorika ja reaktsioonikiiruse, mis teeb e-spordist eelkõige spordiala. – Sudokude lahendamine läheb siia alla. Lapsega puzzle kokkupanemine läheb siia alla. Need otsused, et mis on sport ja mis mitte ei käi päris niisama. Suur osakaal on ka valitud ala ajalool lisaks veel muudele väärtustele. Mis on e-spordi ajalugu? Millal sai male spordiks? Millal sai bridž spordiks? Millal sai golf spordiks? Selle järgi ja toodud näidete põhjal, peaks e-sport saama spordiks 2290 aastal. Saan aru, et norin, kuid noored peavad mõistma, et kui proovitakse muuta seadust ja sellega kõikide inimeste elusid, kes siin riigis elavad, tuleb asi formuleerida õigesti ning teha seda juba esimesel korral, sest momentum raugem peale seda.
  Selge on ka see, et antud petitsiooni ei kaasatud kohalikke tegijaid, kes on selgelt teemaga rohkem kursis kui antud noored. Vaatame edasi.

Mida tooks kaasa PEGI vanusepiirangu rakendamine ka Eesti e-spordile? 

• Steamspy andmetel on Eestis üle 380 000 Steami kasutaja
  • Neist aktiivseid 125 000
  • Viimase 2 nädala jooksul on kõige populaarsemaks mänguks CS:GO, mida on mänginud üle 66 000 kasutaja. 
  • Järgneb Dota 2 – üle 16 000 mängija viimase 2 nädala jooksul – Kus on PSN, Xlive ja muud võrgustikud? Kui juba nende andmeid vaadata, siis pigem pakuks, et Fifa on Eesti popim videomäng, Rocket League kohe kannul. Kehtib eelmine point – petitsioon ei esinda Eesti e-sportlaseid, vaid üksikuid inimesi, kes tundsid, et neile tehti kuidagi liiga ja kuni siiani pole mitte ühtegi sõna kirjutatud, mis peaks kedagi veenma, et antud lastekaitseseadus ei peaks säilima ka videomängude puhul. 
• Eesti kõige populaarsem e-spordimäng Counter-Strike: Global Offensive on PEGI hinnangu põhjal 18+ – Julge väide, mida nad ei suuda tõestada. Tõsi, pole nii oluline, kuid selliseid väiteid ei peaks tegema. Lihtsalt ülipopulaarne oleks palju mõistlikum.
• Koolide ja noortekeskustega seotud võrgupeod peaksid vanusepiirangu rakendumisel lõpetama tegevuse. Korralduslike kuludega toimetulekuks on vaja populaarset mängu, mille turniiridel sooviksid võimalikult paljud osaleda. CS:GO eemaldamine sellest tähendaks Eestis võrgupidude arvu kahanemist üle 70% – Kust need numbrid tulevad? See on täiesti jama ja Tarbijakaitse naerab nad siinkohal täiesti välja. Straw man argument antud juhul on täiesti teemaväline ning totaalne jama. Arvestades, kui populaarsed mängud on Fifa ja Rocket League näiteks, siis need mängud täiesti vabalt asendavad igasuguse CS:GO ilma probleemideta. Samuti see väide siin ütleks, et kõik mängijad on alla 18-aasta vanad? Tõesti. Kus on numbrid? Kus on eeltöö? Kuidas on Dota 2 või League of Legends näiteks? Heartstone? Eesti kõige populaarsem e-spordi ja videomängudele pühendatud üritus MängudeÖö ei ole kordagi teinud CS:GO turniiri ja ometi tuleb sedavõrd suur number inimesi. Kuidas seda põhjendab? Mitte ühtegi argumenti ja totaalne jama. Lapsed vist ei saa aru, et nad proovivad seadust muuta, mitte rohkem taskuraha küsida. Tean, olen karm, kuid antud juhul on osad inimesed võtnud kätte ja proovinud ka minu eest rääkida ning teinud seda lohakalt ja mitte lugupidavalt inimeste eest, kellele seda esitatakse. Pealegi Hobbygamer ja Videogamers.eu saavad iga nädal mitu palvet sponsoreerida erinevaid LAN üritusi üle Eesti (koolid, noortekeskused jms), kus kavades on väga harva CS:GO. Väga harva. Ise käin ürituselt kogu aeg ja igal pool ning näinud elus ainult kahte CS:GO turniiri. Millisest populaarsusest me siin räägime ja kust see 70% tuleb?
• Eelmisel aastal toimunud üritustest ei mängitud CS:GOd vaid ühel võrgupeol üheksateistkümnest. – Edasi. Mis selle point on? Kas kõik mängijad olid alla 18? Kuidas see seadus seda muudaks? Sama asja võiks öelda, et igal noortepeol juuakse õlut ja keeluga alla 18 ei saaks seda enam teha. See, et midagi tehti või tehakse palju, ei tähenda, et see oleks hea või põhjendatud. See on väite esitaja ülesanne – selgita mulle kui võhikule, et miks see peaks nii olema. Hetkel näen ainult laste jonni ja muud midagi.
• Noortelt võetakse võimalus väiksemates kohtades vaba aja veetmiseks. Eelmisel aastal toimunud 19 üritusest toimusid 16 väljaspool Tallinna linna. – Kes võtab võimaluse ära ja kuidas? CS:GO on ainukene reaalne võimalus aega veeta koos? Pole sellist lollust ammu kuulnud ja hetkel mängitakse räigelt seda teemat üle. Tuletan meelde, et nende eesmärk oli liigutada piirangut 2 aastat alla. 2 aastat. Need 2 aastat on kogu selle draama taga. Ehk siis kui oleks 16+, siis kõik vaba aeg oleks veedetud, kuid kuna on 18+, siis ei saa midagi teha. Ultimaatumeid esitades võib kohe uksest välja kõndida.
• Võrgupeod on peamiselt ühiste huvidega noortele kohtumispaigaks, mis võimaldab proovile panna nii individuaalseid oskusi kui meeskonnadünaamikat. – Kino on selline koht, korvpalliplats, jalgpalliplats või MIS IGANES üritus, kuhu inimesed kohale lähevad, sest neil on selline huvi. Oskus võib olla joonistamine, matemaatika või tantsimine ja argument ikka kehtib. Tarbijakaitseamet või sotsiaalministeerum ei saa aktsepteerida seda kui teemakohast argumenti, mille tõttu võib lastele vägivalda näidata. Tuletan meelde, et eesmärgiks on lubata alaealistele vägivalda näitada. Mortal Kombat X käib ka siia alla – pooleks saagimine, tükeldamine ja sisikonnad. CS:GO on pähe tulistamine ja otsene tapmine.
• Eesti noortel kaoks vanusepiiranguga võimalus end proovile panna kohalikel võrgupidudel, mis on eelduseks tulevikus maailmatasemel liigades ja meeskondades mängimisele. – Kuidas see võimalus ära kaob? Jutuks on endiselt kaks aastat ainult. Suured ja tuntud nimed said ilma kuulsaks, saavad ka järgmised. Mängid kaks aastat online kodus ja siis lähed mõnele offline LAN või muule asjale. Mis on vastuargument sellele? Online turniirid on koguaeg ja igapool, ei pea isegi kodust välja minema. Hakkasin guugeldama intervjuusid maailma parimate CS:GO mängijatega ja mida ma leidsin – nad kõik alustasid kui online mängijaid. Suurepärane argument kodus mängida ja seadust ei pea muutma.
  Kus on mõni reaalne argument, miks peaks alaealine saama avalikus ruumis vaadata vägivaldseid mänge. Kus on see põhjendus?

Mida tehakse ülejäänud maailmas? 

• Saksamaa on ainus Euroopa riik, kes rakendab rangeid vanusepiiranguid e-spordialadele (seal on CS:GO vanusepiiranguks 16+). Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriigid aktsepteerivad vanusepiiranguga mängude puhul kirjalikku lapsevanema luba. – Kuulsin, et Nigeerias on videomängud keelatud ning Põhja-Koeras on surmaga karistatav selline tegevus. Kuidas me valime, et keda näiteks toome? Kui näited tooma hakata, siis veenduga, et poleks ühtegi, mis on veelgi halvem. Hetkel on selgelt toodud välja ainult soodsad näited ja see ei tähenda midagi. See, et naaber teeb midagi, ei tähenda midagi. Tarbijakaitse vastus on siis lihtne – koli UK-sse.
• Prantsusmaa on ainus Euroopa riik, kes on seni e-spordi reguleerimisega jõudnud eraldi seaduseni. Ka seal arvestatakse vanusepiiranguks 16. eluaastat hoolimata mängust. Nooremaid mängijaid vabastab piirangust vanema kirjalik luba. – Hea on muidugi see, et petitsiooni autorid ei lugenud neid seadusid ise läbi ja astusid enda kaevatud auku. Esiteks antud näide on suurepärane, kuidas petitsiooni peab esitama – 75 lehekülge hästi läbimõeldud ja põhjendatud teksti, tänu millele asi üldse arutamisele läks. Seadus, millest räägin, saab lugeda SIIT. Põhimõtteliselt on tegemist artikliga, mis eraldab e-spordi hasartmängust, kuid seal on palju tingimusi. Esiteks on see nüüd Prantsusmaal seaduslik (enne ei olnud) ning pandi paika, et mis on videomängu võistluse definitsioon (vähemalt kaks mängijat ja/või meeskonda ning mängitakse punktide ja/või võidu peale). Samuti on nad varasemalt paika pannud täpse definitsiooni videomängule. Reguleeriti ära osalemistasu ja auhinnarahade vaheline suhe, et vältida hasartmänguga seotud probleeme. Pandi paika erinevused online ja füüsilistel turniiridel ning kuidas peavad toimuma auhindade ja rahade üleandmised ning maksustamised. Põhiline areng oli seotud kahe asjaga – alaealiste lubamine võistlema ning lepingute alusel viisade saamine. Lühidalt – alaealised saavad turniiridel võistelda (alla 16), KUID mängudes, kus pole vanusepiirangut, mis sätestaks teisiti. Ehk siis 18+ mängu ei saa ka vanema loaga mängida. Samuti pole Prantsusmaa spordiliit tunnistanud e-sporti ning seal puudub igasugune riigipoolne tugi, väljaarvatud paar lauset erinevaid mänge reguleerivas artiklis. Prantsusmaal on sarnaselt Eestile vaba suhtumine PEGI hinnanguse, kuid on varasemalt pannud paika sarnase lastekaitseseaduse nagu meil, ehk siis on neil samasugune situatsioon – osta võib, kodus mängida võib, kuid mitte avalikult.
• Ameerika Ühendriigid lubavad juba 2013. aastast professionaalseid e-spordimängijaid riiki profisportlase viisaga. – Pole eriti teemaga seotud. Lõuna-Koeras on e-spodi jaoks koolid olemas.

Eesti visioon? 

• Eesti on teinud maailmas ilma kui e-riik, innovaator ja teerajaja – võtkem sarnane hoiak ka e-spordiga, mis on aina kasvav ja populariseeruv valdkond. – See ütleb seda, et Eesti peaks vastu võtma PEGI hinnangu ning tulemuseks on videomängudele ka müügikeeld. Kuidas oleks innoovaatiline lubada 16 aastasel poisil pähe tulistamist vaadata kusagil noortekeskuses? Endiselt pole põhjendust ega ühtegi vastust. Ad populum argument ei tööta mitte kunagi. Fidget spinner on populaarne. Teeme selle ka spordiks.
• Eestis leidub mitmeid e-spordi talente, kes võiksid lippu maailmas kõrgel hoida. Ärme võta noortelt võimalust oma unistusi täide viia. – Kuna pole paika pandud seost edu ja LAN üritustel käimise vahel, siis täiesti kasutu väide. Mängi kodus online kuniks oled 18 täis. Reisi võistlema riikidesse, kus lubatakse varem mängida. Variante on väga palju ja pisikene kahe-aastane aken ei muuda midagi. Eriti oluline on siin mainida järgmiseid numbreid – CS:GO 10-ne parima meeskonna keskmine vanus on 25 aastat 6 kuud ja 11 päeva. Dota 2 ja SMITE natukene alla 26, Call of Duty ja Street Fighter on 28 ja pool. StarCraft ja Tekken on natukene üle 29 aasta. Mitte ükski asi isegi ei viita noortele või kuidas oleks vajalik alustada nii noorelt või just selliselt, sest online mängimist keegi ei keela. Harjutamine, õppimine ja meeskonnaga koos mängimine on lubatud. Takistusi ei ole maailma parimate hulka saamisel. Kuidas kohalikel LAN ürituselt CS:GO mitte mängimine vanuses 16-18 takistab maailma parimate hulka jõudmisel? Reaalselt – kuidas? Sooviks teada. (Vanuste kohta sain andmed siit – Electronic Entertainment Design and Research).
• 2017. aastal on Eesti käitanud kampaaniat pealkirjaga “Mina jään”. Kui valime keelamise ja käskimise tee ning piirame seeläbi noorte arenguvõimalusi, ei sobi see kokku riikliku noortele ja nende huvidele suunatusega. – Petitsioon ei esita MITTE ÜHTEGI argumenti enda esitatud ettepanekute tarbeks. Mitte ühtegi. Praegu trambivad jalgu ja nõuavad ning tegelikult suhteliselt ilma põhjuseta. See, et miski pole enam nii lihtne nagu koguaeg oli, on normaalne. See tähendab, et e-sport areneb. Kui asi saab ametlikuks, siis tuleb piiranguid ainult juurde. Maksud, dokumenteerimine ja veel palju muud. Küll siis noored nutavad ja vabatahtlikult lõpetavad igasuguse tegevuse, sest kästakse ja jälgitakse. Viimane lause on eriliselt loll. Peale selle, et väikene grupp, kes esindab väikest osa e-spordist, proovib rääkida kõikide eest, võtavad nad kätte ja räägivad ka kõikide noorte eest veel lisaks. Täiesti ajuvaba. Kui suur osa noori kannatab selle piirangu tõttu? Ääriselt väikene ja sõna kannatab ei ole ka õige, pigem “tunneb ebamugavust natukene”. 

Praeguse seisuga on allkirja andnud 554 inimest, mis on rohkem kui arvasin, kui ei määra suures plaanis siiski midagi. Petitsiooni leiab siit – kogu tekst ja asjad on seal leitavad. Soovi korral pange ka enda hääl, miks mitte, vaba ühiskond. “Seisame Eesti e-spordi eest“.

Kõige all on välja toodud ka olulised nimed, kes on seda kampaaniat toetanud. Seal on ainult kaks nime, kelle allkirjal antud kontkestis on tähendus – Andri Allas (Level1.ee) ja Kristjan Hiis (Boom e-Sports). Andri Allas on Level1.ee juht, looja ja toimetaja, samuti MängudeÖö looja ja peakorraldaja, seega temal on kogemusi ning teadmiseid. Ainukene põhjus, miks üldse tähelepanu sellele pöörasin, ongi just tema allkiri. Loodan, et ta luges ja tutvus selle materjaliga enne, kui enda nime alla pani. Teine nimi, Kristjan Hiis on samuti tuntud nimi, rohkem caster (kommentaator) ja organiseerija, siis viimasel ajal ka e-spordi meeskonna sponsori ja juhina. Tundub olevat ka üks petitsiooni eestvedajad, sest tõenäoliselt üks või enam nende meeskonna liikmetest ei saaks muidu näiteks TTÜ LAN turniirilt osa võtta. Põhjuseid ei tea ning ei hakka ka uurima, sest tegelikult pole nii oluline.
Teised nimed seal all on võõrad – kui Carmen, Simon ja Kalle kõrvale jätta, kes on Videogamers.eu pikaaegsed sõbrad ja partnerid läbi erinevate projektide.

Idee on hea, et korjata LAN ürituste korraldajate allkirjad, kuid ülevalt püstitatud probleemid säilivad. Petitsioon ei vasta mitte ühelegi küsimusele ning pigem tekitab neid juurde. Paraku sellisele asjale ei ole võimalik toetust anda.

Minu seisukoht antud teemas

Tõsi, pooldan ideed, et nooremad kui 18 peaksid saama võistluskogemust juba varakult. On hoopis teine tunne mängida konkurendi kõrval istudes ja tema hingamist kuuldes kui kodus enda mugavas toolis Monster ühes käes ja pizza teises. Mina oleksin lähenenud teemale teistmoodi ja selle asemel, et hakata ründama olemasolevat seadust ja hämada umbluud ümber ei millegi, prooviksin paika panna reeglistikku ametlike turniide jaoks. Jälgitud keskkonnas, vastutav amet/isik ning alaealised vanemate loaga. Fikseeritud ja dokumenteeritud sissepääs, osalejad ja mida kõike veel, et tekitada uus artikkel eraldi seisvasse üksusesse. Prantsusmaa näide oli hea ja esimene samm peaks olema sinna poole, kuid see dokumendi koostamine kindlasti peaks kaasama kõiki teadjaid ning olema põhjalik, juriidiline ning ennetama ja vastama küsimusi, mis lugejatel tekib.

Teeme ikka hästi ja õigel ajal, kui halvasti ja rutakalt. Unustati vist ära, et seadust proovitakse muuta või lausa uut luua, seega niisama juttu puhuda ja nõuda ei ole mõistlik.