ARVUSTUS | Playstation 5 kui pihukonsool? Playstation Portal on imeline seade peaaegu olematule publikule

Playstation Portable oli minu üks põhilisi mänguvahendeid ülikoolis ja hiljem kaitseväes, kuigi ma ei olnud tollel ajal suurem asi käsikonsoolide austaja. Mõnda aega hiljem aastal 2011 ilmunud Playstation Vita on kuni tänaseni üks parimaid pihukonsoole, mis kunagi on tehtud, seega minu lootused ja ootused Playstation Portal kohta olid suured, kuid mida rohkem seadme kohta teada sain, seda skeptilisemaks muutusin. Ja nüüd umbes nädal aega peale katsetamist, testimist ja mängimist saan öelda, et Portal on võimas ja ilus, kuid põhimõtteliselt mitte vajalik.

Ainult lisaseade, mitte eraldi konsool

Minu esimesed ootused olid seotud õnnestunud Playstation Vitaga, mis oli eraldi platvorm ja lisaks ka striimise kaudu eraldi ekraan mis iganes Playstation 4 konsooli jaoks. Ja isegi täna minu lapsed kasutavad seda suure õhinaga. Päris kiiresti saime teada, et Portal kahjuks ei hakka olema eraldi platvorm, seega selle peal ei saa mänge eraldi nautida nagu näiteks Nintendo Switchi peal. Portal on hetkel põhimõtteliselt lihtsalt lisa ekraan oma kodus oleva Playstation 5 mängude striimimiseks.

Kordan üle, et Portal on ainult internetis töötav Playstation 5 lisaseade, mitte eraldi konsool. Ilma PS5 konsoolita seda ei saa kasutada ning sellega ei ole mitte midagi teha. See on oma ekraaniga mängupult umbes nagu Wii U seda mõnda aega tagasi tegi. Olles ainult piiratud striimimisele läbi interneti on sellel on vähe kasutusvõimalusi ja koheselt on võimalik publik tugevalt kärbitud. Samal ajal selle hind on odavam kui näiteks Dualsense Edge mängupuldil, mis annab võimaluse ka neile, kelle rahalised ressursid veidi kitsamad.

Veider on ka see, et Portali abiga ei saa mängida mitte midagi ka otse pilvest ning see isegi ei võimalda jagada olemasolevat Playstation 5 konsooli. Endiselt ainult üks mäng ühes masinas korraga, mis loodetavasti tulevikus ikkagi muutub.

Ilus, mugav ja kvaliteetne

Räägime veidi mugavusest ja välimusest. Esimene asi, mida karbist välja võttes märkab, on selle suurus ja raskus. See on palju suurem ja raskem kui tundub. Alguses on tunne, et see läheb käes katki, sest ekraan on õhukene, kuid peagi jõuab kohale, et see on tegelikult vastupidav. Lahti pakkides mõtlesin endamisi, et miks sellega pole mingisugust reisikotti või midagi taolist kaasas, kuid kuna see ühendub ainult kodusesse internetti, sest tegelikult polegi midagi muud vaja kui ainult ühte USB-C kaablit. Erinevalt Playstationi tava konsoolidest on Portalil oma toite nupp ja ka eraldi veel PS nupp, seega käivitamine ei ole päris samamoodi nagu tavalisel DualSense mängupuldil.

Karbist välja ja tööle saamine võttis aega sellised 45 minutit, sest päris palju erinevaid uuendusi tuli alla laadida ja installida. Lõpuks kui masina tööle saab, siis edasi on asi päris otsekohene. Tuleb oma kasutajaga sisse logida ja siis valida enda Playstation 5 konsool, et siis sellega ühenduda. Enne tuleb Playstation 5 seadetes teha vajalikud muudatused, et Remote Play oleks lubatud ning kaugkäivitamine töötaks läbi interneti kui konsool on puhkerežiimis. Ja kui tööle saab, siis mängimine on veatu ja eristamatu Playstation 5 kogemusest. Ei ole tunda läägi ega muud venimist. Ekraan on puutetundlik ja käitub kui DualSense Touchpad, kuid eelkõige tuleb kiita ekraani kvaliteeti nii värvide kui ka pildi koha pealt.

Töötab ainult koduinternetiga

Portali helitugevus on ka üllatavalt kõrge, kuid alati saab kasutada ka Bluetooth kõrvaklappe. Minu ainsad on Playstationi enda omad ning need töötavad ilmeliselt. Kõik nupud, liikumine ja muidu kasutamise on sarnane Playstation 5 kogemusele, kus ainukene erinevus on käte kiirem väsimine. Kael on kõveras ja kuna käes on siiski raskem seade kui tavaline pult, siis harjumine võib võtta veidi aega. Nintendo Switchi kogenud mängumeestele see pole muidugi mingi probleem.

Ekraani mustad toonid on teravad ja puutetundlik osa töötab imeliselt, kuigi osad mängud ei tule päris hästi sellega toime, seega siin võib olla paljudel inimestel funktsionaalsusega arusaamatusi. Näiteks ma ei saanud aru, et uues Avatari mängus kaardi avamiseks tuleb teha kaks pehmet koputust, mitte üks puude nagu DualSense puldil. See puuteekraan tekitab tõsise soovi, et Sony annaks sellele masinale rohkem kasutusvõimalusi kui tühipaljas striimisekraan. Portali aku kestab ka üllatavalt kaua. Esimene nädalavahetus tegin umbes 9 tundi järjest enne kui aku näidik vilkuma hakkas. Ehk siis jällegi – selline võimas aku vajab rohkem kasutusvõimalusi.

Võimalik potentsiaalne tulevik

Portali puhul tundub, et palju vajalikke asju on alles tulemas mingi moment tulevikus. Hetkel peab Playstation 5 konsool alati töötama, et Portalit kasutada, kuigi tõenäoliselt saaks seda teha ka selliselt, et mängida nö „puhkerežiimis“. Portal ei saa hetkel konsooliga ühendust ka mujal kui ainult koduses internetis. Ehk siis ma ei saa seda kasutada nagu tavalist telefonis või sülearvutis olevat Remote Play äppi. See on äärmiselt veider ja ülisuur miinus, kuna uuem kvaliteetne telefon saab Playstation 5 konsooliga ühendada kust iganes ja samal ajal Bluetooth kaudu ka DualSense pulti kasutada. Ei tohiks olla sellist asja, et igapäevane ese on funktsionaalsem kui spetsiaalselt selle jaoks ehitatud masin.

Hetkel on raske näha selle masina funktsionaalsust rohkem kui lihtsalt miniekraan inimesele, kellel pole televiisorit või peab seda kodus oma perega jagama. Mõistan neid, kes proovivad aru saada, et mis selle seadme mõte on. Samal ajal olen veidi skeptiline, et see jääbki olema Portali tõeline potentsiaal ja seda eelkõige ühe seadetes oleva funktsiooni järgi – “Airplane mode“. Selle olemasolek ütleb mulle, et Sony pole oma kaarte veel välja käinud ning minu unistus uuest Playstation Vita käsikonsoolist on veel elus. Tulevik näitab, et mida see lisaseade tegelikult suudab.

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja endine ehituse peatöövõtja ja/ning projektijuht on täiskohaga rahuvusvaheline meelelahutuse ajakirjanik. Abikaasa ja nelja lapse kõrvale aega leida pole kerge, kuid suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar