Arvustus: “Sociable Soccer” – nostalgialaks 90ndatest.

Tootja: Tower Studios, Combo Breaker
Lavastaja: Jon Hare
Platvormid: PC
Ilmumisaeg 20. oktoober 2017
Hind: 19,99€ (Steam)

Kui värskelt installitud “Sociable Soccer’i” tööle panin, siis esimene küsimus oli kohe – miks? Kes tahab 2017 aastal FIFA/PES frantsiiside kõrval mängida midagi sellist? Aga mida minutid ja seejärel tunnid edasi, seda tugevamalt hakkas kuskilt ajusopist välja tungima üks konkreente mälestus. Mälestus sellest,  kuidas 16-aastasena sai sõpradega varajaste hommikutundideni mängitud selle mängu eelkäijat “Sensible Soccerit“. Meenusid vihikusse joonistatud turniiridetabelid ja sellesama vihikuga mööda linna rändamised, erinevate sõprade juures turniire mängides. Kas “Sociable Soccer” suudab sellist mälestust ületada, minu jaoks – täna – 21 aastat hiljem?

Mängu eelkäijat on nimetatud muuhulgas ka parimaks jalgpalli mänguks mis kunagi tehtud, seega mängu autoril Jon Hare’il on 25 aastat hiljem päris suured sussid täita. 2015 aasta novembris üritati Sociable Socceri jaoks Kickstarteri kaudu 300 000£ koguda, aga see katse ebaõnnestus ja kokku tuli ainult 1/10 sellest – 32498£. Jon Hare ütles intervjuus Eurogamerile (intervjuu), et tehtud vigadest on õpitud ja nüüd 2 aastat hiljem on mäng liitunud Steami “Early Access” programmiga.

Tegu on arkaad jalgpallimänguga, kust reaalsust nagu FIFA/PES sarjades taga otsida pole mõtet. Mängu tempo on tänases mõistes väga kiire ja esimese hooga harjumatu. Kui aga mõnikümmend minutit harjumist ja mängurõõmu juba selja taga, siis tulemuseks täiesti nauditav kogemus. Endale üllatuseks avastasin, et tegu oleks nagu jalgrattasõiduga, mis korra õpitud, enam meelest ei lähe. Üsna kiiresti suutsid näpud puldil juba õigesti liikuda nagu polekski 21 aastat viimasest mängimisest möödas. Nii nagu tookord on ka nüüd edu võtmeks kiired ja täpsed söödud ning ulmelise vindiga löödud pallid.

Vahelduseks Fifale on mäng mõnusalt lihtne, sest kasutamiseks on antud ainult 4 nuppu – söötmiseks, löömiseks, ja vastaselt palli võtmiseks. Lisaks veel sprintimiseks üks nupp ja tulevikus peaks lisanduma formatsiooni valiku võimalus otse mängus (praegu on veel puudu). Hetkel on mängus ainult kaks valikut, kus esimene kannab üsna õigustatult nime Boss Mode ja kujutab see endast rohkes koguses arvuti vastu mängitavaid ülesandeid – alustades kergemalt ja liikudes edasi raskemate tasemete suunas. Teise valikuna on menüüs World , mis hõlmab lihtsalt erinevaid turniire ja liigasid ning lisaks võimalust sõbraga kahekesi mängida. Praeguses versioonis on mängu AI kahjuks liiga nõrk, seega 10:0 võidud on pigem tavalised kui erandid ja juba tunni-kahe möödudes muutub mäng igavaks. Õnneks on arendaja asjaga kursis ja esimeste muudatuste hulgas ongi lubatud AI parandust ja mängu raskemaks muutmist.

Mängus on esindatud suures koguses riike ja liigasid. Kõik kes siit nüüd otsivad autentsust, need peavad kiiresti pettuma – litsentse pole, need on Fifa käes. Õnneks pole siinkohal arendaja muidugi pea peale kukkunud ja klubidel ning mängijatel on toimunud nimevahetused. Näiteks meie oma Eesti 2 koondislast Ktevan ja Vacciljan. Kes vähegi jalgpalliga kursis, teavad hästi, kes need kaks mängijat on. Kindlasti tahan ära mainida veel mängus oleva kunstilise poole – mulle meeldib kui ilusad on menüüdes nähtavad joonistatud pildid ja üldse kogu menüüde välimus ja sõnastus.  Tehnilise poole pealt ei ole tegu eriliselt ressursse vajava mänguga, sest kogu graafika on kaasajastatud aastast 1992, mis selle mängu puhul on pigem lisaväärtus kui miinus. Helilise poole pealt hetkel veel midagi erilist välja ei ole tuua, kui siis seda, et menüüs olnud muusika muutub kiiresti nii frustreerivaks, et lülitasin kõlarid üsna varsti välja.

Kuna tegemist on early access programmiga liitunud mänguga, siis pigem soovitaksin veel paar uuendust ära oodata, enne kui küsitud 19.99€ rahakotist välja anda. Kuna arendus toimub ka kõikidele konsoolidele, nende hulgas ka uusim Nintendo Switch, siis pigem näen selle mängu edu konsoolidel kui arvutil. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et selline arkaad tüüpi mäng on sõpradega suurelt ekraanilt lihtsalt lõbusam. Kindlasti mängib suurt rolli see, mida arendaja juurde lisab ja siin toongi välja paar suuremat lubadust, mis on hetkel arendusjärgus: mitmikmängija tugi ja beetat peaks saabuma “varsti”, kus loodetavasti pole tegu Blizzardile omaseks saanud “very soon“.

Järgmiseks on välja toodud eraldi Manager Mode. Selle kohta on öeldud, et see mõeldud neile, kes tahavad taktikalist lähenemist, seega mida täpselt see endast kujutab, näitab aeg. Kõige suurema ja minule huvi pakkuvama asjana on hetkel töös selline mängurežiim nagu “My Team“. Ka selle kohta on minimaalset infot, aga tegemist peaks olema mitmikmängija osaga, kus oma klubiga teiste vastu võistelda. Arendaja on siia lubanud üle 30 000 mängija kaardi, mida koguda, arendada ja vahetada. Hetkel mängus olevad mängijad on juba praegu kaartide kujul ja neil on mingid numbrid küljes, mis peaks näitama siis tõenäoliselt kaardi/mängija tugevust, aga seletusi selle kohta ootan alles siis, kui “My Team” on reaalselt mängu lisatud.

Täna on edu aluseks vabanemine Sensible Socceri pärandist ja meelitada mängima mitte ainult nostalgia hõngu läbi elavad vanemad mängurid, vaid ka need, kes pole kunagi Sensible Soccerist kuulnudki. Igaljuhul mina soovin Jon Hare’le jõudu ja jaksu ja jään huviga ootama, et kuhu mäng areneb.

Hindeks täna mängitud versiooni järgi:  5.5/10

+ Disain, üldine välimus.
+ Mängitavus.
+ Idee, potentsiaal.

– AI on nõrk.
– Hetkel muutub kiirelt igavaks.
– Menüüs muusika.

 

Jäta kommentaar:

About Raimo V.

Elupõline mänguhuviline alates 90ndate algusest. Lemmik žanriteks ARPG ja sport. Enamus vabast ajast kulub mängimisele, seda tihti juba uneaja arvelt.

Lisa kommentaar