Kui nägin, et on võimalus proovida “Tom Clancy’s The Division 2” beeta versiooni, ei kõhelnud kasutada seda juhust ja kaasasin ka sõbrad liituma. Nii me siis asusime Eliit agentidena taastama õiglust ja seadust Ameerika pealinnas Washingtonis.

“Tom Clancy’s The Division”mänguseeria on tänapäevane üks silmapaistvamaid kolmanda isiku vaates tulistamismänge, kus kuni neli mängijat saavad olla samas rühmas kaitstes linna jõukude ja kaabakate eest. Jõukude ja erinevate grupeeringute eesmärgiks on vallutada linn. Nende vastu võitlevad erinevad Eliit agendid, kes proovivad tagasi saada vallutatud hooned ja kontrollpunktid. Washington on kokkuvarisemise äärel, ebaõiglus on tõusnud ja relvad tänavatel pole eriline nähtus. Ei ole palju puudu, et ka viimane elupaik inimestele häviks. Erinevad agendid on kokku kutsutud, et päästa Washington, et inimesed saaksid rahus elada.

Narratiivi keskmes on agent, kes on saadetud Washingtoni. Tema eesmärk on võidelda erinevate jõukudega, taastada ehitisi ja varustada erinevaid kaitsepunkreid. Erinevad jõugud on enda alla võtnud suures koguses resursside kogumiskohti, kontrollkohti ja turvamajasid. Ainsaks pääseteeks on need tagasi vallutada ja panna enda kasuks tööle. Rünnates kontrollkohti, pidin eemaldama vastased terves ümbruses, kes käisid patrullimas. Kui olin osaliselt nad juba hävitanud, sain lasta signaalraketi taevasse, et rühmaliikmed tuleksid appi ja aitaksid kontrollpunkti lõplikult enda valdusesse võtta. Erinevate ülesannete eest saab auhindu, mille nimel tasub võidelda, näiteks poldid ja vesi, mida anda antud objekti või asukoha liidrile.

Mängijate ehk agentide ülesanded on jaotatud mitmesse rühma: põhi-, kõrvalised- ja juhumissioonid. Põhimissioonideks on tavaliselt suurema ala hõivamine või kellegi päästmine. Iga sellise ülesande juures on ka nii-öelda rühma pealikud, kes on tavalistest vastasest kordades tugevamad. Nende vastu ei piisa nisama tulistamisest, vaid tuleb kasutada taktikat, et nad hävitada. Aeg-ajalt leidsin raadio või telefoni, kus kuulata vastaste juttu. Kahjuks teksti arusaamine on üsnagi raske, kuna tegevust on peaaegu et alati, seega on raske keskenduda kuulamisele ja tekst ekraanil on suhteliselt väikses kirjas.

Erinevate missioonide eest saab arengupunkte uue taseme saavutamiseks. Iga taseme auhinnaks on tavaliselt oskuspunktid, millega on võimalik arendada erivarustust. Erivarustusse kuuluvad näiteks droonid, miinid ja keemilised relvad, mida on võimalik veel omakorda edasi arendada. Täisversioonis on võimalik avastada veel rohkem erivarustust, mis aitavad sul võidelda ja elus püsida. Mängus on peale arengupunktide ka oskuspunktid.  Oskusi on mitmeid: suudad kanda rohkem varustust, granaate vms.

Karakteril on võimalus saada uusi relvi ja riietust. Mängides saab olla tegevuse ajal üks suurem relv käes, teine koti külge kinnitatud ja käsipüstol vööl. Relvi on mitmeid mida kasutada, alustades tavalise haavlipüssiga ja lõpetades kõrgtehnoloogilise snaipriga. Riietuse koha pealt on võimalik vahetada karakteril põhiliselt kõike, olenevalt sellest kuidas mängijale meeldib ning et see oleks võimalikult otstarbekas. Kui mängija on juba piisavalt kogenud siis kuulivestide, seljakottidest, kinnastest ja ka paljudest teistest esemetest, on tal võimalus need turvamajas maha müüa ja vajadusel saab juurde osta võimsamad relvad ning samuti uusi esemeid. Mängijatele, kellele meeldib „looti“ koguda, on see võimalus olla teistest mitte ainult võimsam, kuid ka stiilsem.

Karakteri varjumissüsteem on üllatavalt hea, mis tähendab, et pea iga objekti taha on võimalik pugeda ja ennast vastaste kuulide eest kaitsta. See on lausa hädavajalik kuna vastased on tehtud targemaks ning kasutavad ka natuke loogilist mõtlemist.  Seda sain kogeda kui läbisin üht põhimissiooni, mille idee seisnes järgnevas: päästa tüdruk pahade röövlite käest. See oli esimene misioon, milles sain tunda röövi korraldanud mehe jõudu. Tal oli suur kilp ja kaetud erinevate kaitseturvistega. Raskeks läbimise tegi ka asjaolu, et niisama varjudes ühes ja samas kohas pole võimalik. Vastased kuulsid agendi laske ja vahetasid oma positsiooni, et neil oleks võimalik mängijat tabada. Läks natukene aega kuni suutsin tulistades eemaldada pealiku seljakaitse ja tegin ta kahjutuks.

Mängu graafika ja helid on selle teose mängimise juures kõige meeldejäämavad. Ringi seigeldes mööda Washingtoni oli tunne, et olin seal oma terve keha ja vaimuga. Ehitised on ehtsad ja suuremõõtmelised. Sain olla ka Washingtoni Valges Majas, mis on kahjuks osaliselt hävinud. Erinevate kanistrite ja gaasiballoonide olemasolu on visuaalses mõttes väga nauditav. Leekide vaatepilt on vapustav, kuid ka surmav. Kuulilaskude- ja loodushelid on sama head kui ehtsad.

Loo narrtiiv on näiliselt üks ja see sama: päästa hooneid, võitle jõukude vastu ja kogu varustust, kuid mängija, kes on nautinud The Division (nüüdseks seeria) eelmist osa, ei pea pettuma, kuna tegevust on palju ja vastased muutuvad tugevamaks, targemaks ja vastupidavamaks. Graafika on võimas, mis teeb loo läbimise nauditavaks ja huvitavaks. Aeg lausa lendas. Kui põhimäng on sama või parem kui see beeta oli, siis 15. märts ei saa piisavalt kiiresti tulla.

Hinne: 8/10

+ Tegevust on lõputult.
+ Visuaalselt võimas ja nauditav.
+ Vastased on muutunud kavalamaks.
+ Võimalus läbida misioone koos sõpradega.
+ Tegevus toimub Washingtonis, mida on huvitav avastada.

– Kõned ja dialoogid on raskesti mõistetavad.
– Narratiiv on põhiliselt üks ja see sama.