“Ghost Recon: Breakpoint” – mitte päris see, mida ootasin.

Arvustus: "Ghost Recon: Breakpoint"
Arvustus: “Ghost Recon: Breakpoint”

Arvustus: Ghost Recon: Breakpoint
Tootja:
Ubisoft, Ubisoft Paris,
Lavastaja:
Eric Couzian, Nouredine Abboud
Platvormid:
Google Stadia, Playstation 4, Xbox One, PC
Ilmumisaeg: 
4. oktoober 2019 
Toetaja: 
Gamestar.ee

“Ghost Recon: Breakpoint” sattus minu teele igal üritusel alates E3 2018 ning enne ilmumist olin seda saanud mängida juba lausa paarkümmend tundi. Olin enda ootused seadnud päris täpsed või vähemalt sedasi arvasin enne kui viimane versioon minuni jõudis. Eelmine mäng antud seerias oli “Wildlands” ning too jättis päris sügavad muljed. Antud emotsioonid tulid kiiresti tagasi kui alustasin üksikmängija kampaaniat ning üllatavalt tugev narratiiv ainult andis hoogu juurde. Läksin kõigega kaasa ning lasin peaaegu terve esimese öö suure hooga ära, kuid siis hakkasid mured vaikselt esile kerkima. Mis algas mõne väiksema murega muutus kiiresti frustreerivaks probleemiks kuni lõpuks unustasin, et mida mängin, sest tegelesin ainult sama asjaga – kordamisega. See tähendab, et kordan ainult samu tegevusi, millele vahele jääb piinlikult raskesti läbitav saare keskkond ning tehnilised viperused. 2019 on olnud päris suur tehniliste viperuste aasta.

Arvustus: "Ghost Recon: Breakpoint"
Arvustus: “Ghost Recon: Breakpoint”

Tegemist on teise mänguga seerias, mis kasutab sama valemist. Wildlands mehhanisme ja detaile ei ole tegelikult parendatud, mis tähendab, et suurim muutus paremuse suunas on narratiiv. Kahjuks antud uuendus ei ole piisav, et kõike muud üle kaaluda. Tulemuseks on kogemus, mida kirjeldaksin kui igavat, venivat ning frustreerivat. See ei olnud kindlasti see, mida ootasin, eriti veel peale kõiki neid mängutunde enne ametlikku ilmumist. Ootused oli kõrgemal ning olin valmis Wildlandsi taoliseks mõnusaks nädalaks, mida kahjuks ei tulnud.

Alustan positiivsest – narratiiv. Mängija kontrollib Ghost meeskonna liidrit nimega Nomad. Meeskond on lõksus vaenlase tagalas Aurora nimelises saarestikus, mida omab Skell Tech nimeline suur korporatsioon. Too ettevõtte toodab droone ning need on hakanud mässama, mille taga on endine Ghost agent Cole Walker (Jon Bernthal). Nomad peab leidma ülesse enda meeskonna ning seejärel välja selgitama, et miks Walker on neid reetnud ning mis on tema ja Skell Techi ühine eesmärk. Siit hakkab lugu ennast kihiti avama läbi vaheklippide ja Aurora erinevates kohtades olevate esemete ja inimeste. Info ajastus ja tempo on hästi välja kukkunud ning võin julgelt öelda, et siin tegemist seni Ghost Recon terve seeria parima looga. Muidugi maasikaks on Cole Walker, eriti momendid meenutustest, kus näitleja osav töö ning detailne graafika ainult võimendavad tema rolli kogu asja juures.

Arvustus: "Ghost Recon: Breakpoint"
Arvustus: “Ghost Recon: Breakpoint”

Ainult hea lugu ei ole piisav

Kindlasti ei ole hea lugu põhjus, miks inimesed Breakpointi mängida soovivad. Põhiline tuumik taktikalisest tulistamisest, meeskonnatööst ja manööverdamist on jäänud samaks, mis on olnud seeriale omane. Antud seeriale omane luuramine, vastaste õppimine ning lõpuks hävitamine on endiselt rahuldav ning ei muutu üdini tüütavaks. Ubisoftile omaselt ei ole siin missioonide kindlat struktuuri, andes mängijale vabaduse valida. Enamus missioone on üldiselt informatsiooni kogumine käimas oleva missiooni tarbeks ning see sobib antud teemaga hästi kokku. Loob hea armosfääri ning tõepoolest on tunne, et selliselt Ghost meeskond selliseid ülesandeid teekski.

Teiselt poolt taoline ülesehitus eraldab missioonid üksteisest ning muudab üldise arengu kuivaks tööks. Siit muutuvad kõik missioonid täpselt ühesuguseks – leia asukoht, tapa kõik vastased, leia infot põhilise sihtmärgi kohta ning seejärel eemalda/päästa antud isik. Kahjuks ainult mõni üksik missioon astub eemale antud valemist ning sellest ei piisa. Põhiline funktsionaalsus toimib, kuid sellel lihtsalt ei ole pakendit, millega nautida. Ainult ühest mehhanismist terveks mänguks ei piisa.

Arvustus: "Ghost Recon: Breakpoint"
Arvustus: “Ghost Recon: Breakpoint”

Peale esimest paari tundi hakkab kogemus alla minema, sest kõik on liiga tuttav. Kus iganes olin ja mida iganes tegin tundus olevat juba halvem versioon asjadest, mida olen varem kusagil mujal mänginud. Mõtlen siin teisi Ubisofti nimesid nagu The Division ja Assassin’s Creed, samuti Far Cry. Näiteks on siia lisatud varustuse punktisumma, mis peaks tõlgendama karakteri tugevust, kuid see tegelikult ei kordagi esile. Esemetel ei ole andmeid, vaid üks punktiline hinne ning relvad on tegelikult kõik samad, sest vahed on sedavõrd väikesed, et lihtsalt kasuta seda, mis hetkel käes on. Võimalik, et suurem grind teeb vahed selgemaks, kuid see kogus mänguaega ei olnud minu jaoks enam aksepteeritav.

Arvustus: “Ghost Recon: Breakpoint”

Identiteedi vaegus

Mängus on olemas neli erinevat klassi karakterid, kuid ainukene tegelik erinevus on üks oskus. Uued lisad ja oskused, mis lisanduvad kogemuse saamisega ei ole kuidagi seotud valitud klassiga, vaid on üldised, ehk siis klassi erinevuseks jääbki see üks ja ainukene oskus. See tähendab, et siin pole vaja kordagi planeerida, et mis oskuseid võtta, kasutada jms, sest see ei muuda midagi. Sarnane lähenemine on Aurora saarestikule, mille ainukene eesmärk tundub olevat mänguaega venitada.

Arvustus: “Ghost Recon: Breakpoint”

Terve ala on päris hiiglaslik, see on graafilist ilus ning keskkondlikult on regioonid erinevad, pakkudes vaheldust, kuid liikumine läbi keskkonna jätab soovida. Enamasti ei saa kohtadest läbi või üle, siis tuleb leida tee kusagilt ümber või mõni rada, mis laseks edasi minna. Sõidukiga ei ole see sugugi parem ning isegi teleport ei ole niivõrd abivalmis kui ootaks. Ubisoftile omaselt on missioonide asukohad alati äärmiselt kaugel kohast kus selle käivitad, seega tuleb olla valmis isegi kuni pooletunnisteks matkadeks, et asjaga pihta hakata.

Viimane mure on tehniline. Ei tahaks seda öelda, kuid vahel läksin ikka päris närvi. Näiteks ei saanud läbi kõndida uksest, kust oli vaja, sest mingi nähtamatu sein oli ees ja pidin uuesti alustama. Jäin kinni kivi külge, kohtusin vastasega, kes oli võitmatu ning lendasin autoga minema. Samuti tuli ette ka momente, kus mäng lihtsalt läks kinni ja pidin taaskord uuesti avama, et ainult avastada katkise autosalvestuse. Need momendid totaalselt tapsid igasuguse huvi selle mängimise vastu ja veel vähem selle arvustamise vastu. Minu mälestuseks jääb frustratsioon, igavus ja pettumus ning sellest on kõige enam kahju.

Arvustus: “Ghost Recon: Breakpoint”

 

Hinne: 6/10

+ Suurepärane üksikkampaania narratiiv.
+ Audiovisuaalne pomm.
+ Avatud missioonide struktuur.
+ Ilus ja suur saarestik.
+ Jon Bernthal

– Ei kasuta uusi funktsioone ära.
– Klasside süsteem on vähetähenduslik.
– Tehnilised viperused on päris tõsised.
– Liiga korduv.
– Maailm on raskesti läbitav, olles ainult ajaline lisakulu.

Osta mäng siit: https://www.gamestar.ee/index.php?id=tooted&s=ghost+recon+breakpoint&x=0&y=0

Jäta kommentaar:
Raiko Puust

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja ehituses peatöövõtja ja/ning projektijuht pluss vabakutseline ajakirjanik, leiab oma abikaasa ja kolme lapse kõrval aega, et ka natukene mängida. Suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar