Arvustus: “Life is Strange: Before the Storm – Awake” – tugevalt maitses ja harjumuses kinni.

Tootja: Deck Nine, Square Enix
Lavastaja: –
Platvormid: PC, Playstation 4, Xbox One
Ilmumisaeg 31. august 2017
Toetaja: Gamestar.ee

Life is Strange” oli Square Enixi ootamatu episoodiline hittmäng, mis katsetas loo jutustamist, karakterite avamist ja ulme-fantaasia elementide segamist, et esitleda romantiline seiklus täis üllatusi ja ohverdusi, mis paljudele mängijatele oli emotsionaalselt sedavõrd tugev kogemus, et tagasiside oli suhteliselt maksimaalne. “Life is Strange: Before the Storm” on eellugu, mis samuti ilmub episoodiliselt ning esimene osa kannab nime “Awake” ehk “Ärkvel“. Minu jaoks ei ole see eellugu kuidagi vajalik, sest oht rikkuda esimese mängu võlu on päris suur ning Chloe uus häälnäitleja veidikene oli häiriv, kuid esimese episoodi põhjal tundub, et mured oli põhjuseta. Enne kui seda kahetunnist lugu süviti lahkama hakkan pean ütlema, et “Life is Strange” oli fenomen, mis minust mööda läks, kuid see ei tähendaks, et selle plussid ja miinused oleksid võõraks jäänud.

“Awake” tegevus toimub enne kui põhiloo kangelane Max Caulfield linna tagasi saabub ning seekord läbi tema sõbra Chloe silmade. Siin tehakse mitmeid asju, mida kriitikuna hindan ja huvitavaks pean, sest eeldan, et need on kirjutate ja lavastaja poolt meelega tehtud. Samuti ei pigista silma kinni, et osaliselt olen liiga leebe ning loen natukene liiga palju detailidesse. Mõtlen siin näiteks seda, et Chole on siin üllatavalt sarnane Maxile (füüsiliselt) ning kuigi suhtumine on juba peaaegu seal kus ta oli, siis praegu on märagata ebakindlust. Siin on müstiline Rachel Amber, kes hoiab endas ettearvamatust, mis enne oli Chloe roll. Kas tegemist on efektiivse loo rääkimise peegeldamisega või lihtsalt enda valemi kordamisega?

Chole peategelasena ei oma mingeid ajaga manipuleerimise võimeid nagu Max, kuid selle eest on tal tagasirääkimise, õigemini mölisemise võime, kus vastase eduka alandamise ja mõnitamise tulemusena teda rahule jäetakse. Esimesel pilgul huvitav, kuid praktiliselt kasutu omadus, sest Chloe ei saavuta sellega mitte midagi. Pigem see tekitab pingeid juurde tulevikuks. Chloe üldine probleem on igasuguse konstruktiivse dialoogi puudumine, mis võib mängijas tekitada frustratsiooni, kuid kuna Chloe on kõndiv, rääkiv, eneseanalüüsita draamat genereeriv vastutustundetu teismeline tüdruk, siis ega vist väga rohkem ei olegi mõtet oodata.

Chloe januneb elu järele, kuid tema oskamatuse tõttu enda emotsioone ja mõtteid ennast ümbritsevate inimestega jagada, on ta nagu iga teismeline, kes tunneb, et mitte keegi teda ei mõista ega isegi ei proovi. Tal on isegi klassikalised issi probleemid, mis tema puhul on isa surm ja kasutu kasuisa. Lugu ise on täis narratiivseid mugavusi ja teemasid, mis kõik saavad üledramatiseeritud, mis ehk sümboliseerib teismeliste saamatust probleemidega toime tulla või hoopis kirjutajate hellitatud maailmavaade. Lühikese kestbvuse jooksul pakub mäng palju, olles kohtati täiesti tühi, siis laetud emotsioonidega. Lemmikud momendid oli Dungeon & Dragons lauamängu mängimine ja Chloe emotsionaalne tühjaks laadimine prügimäel, seega siin on materjali piisavalt, et kütkestada, vähemalt need paar tundi.

Olgugi, et mäng ise suurt minu jaoks ei tähenda, sest lugu on keskpärane (kuigi hästi kirjutatud) ning lesbiarmastus ei ole enam midagi nii uut ja huvitavat, et ainult selle najal minna, siis pean tunnistama, et midagi selle kogemuse juures inspireeris. Atmosfäär, dialoogid või nostalgia enda teismeikka, kus kirjutamisega alustasin – ei oska öelda, kuid sellest piisas, et panna mind soovima juurde. Keegi igal juhul Deck Nine stuudios oskab enda tööd teha. Mängimise kohapealt pole suurt midagi öelda, sest liikumine on pisikestel aladel, ümbrusega suurt suhelda ei saa ning enamus on lihtsalt valikud ja dialoogid. Visuaalselt on keskpärane, veidi konarlik, kuid see ei ole häiriv. “Awake” ei ole midagi erilist, kuid näitab, et Life is Strange seeria toimib ka ilma ajarändamise mehaanikata ning annab lootust, et kogu komplekt saab olema hea.

Hinne: 5/10

+ Efektiivne viis loo jutustamiseks
+ Kordab eelmise mängu tugevusi
+ Suurepärased näitlejad
+ Sisaldab mitu tugevat emotsionaalselt laetud momenti

– Kitsale publikule
– Kohati laisalt kirjutatud
– Dialoogid on frusrteerivad
– Ei anna midagi juurde põhiloole


Episood 2 “Brave New World” arvustust saab lugeda pildile klikkides.

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär. Matemaatik ja endine ehituse peatöövõtja ja/ning projektijuht on täiskohaga rahuvusvaheline meelelahutuse ajakirjanik. Abikaasa ja nelja lapse kõrvale aega leida pole kerge, kuid suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar