“The Game Awards” tegi nominendid teatavaks. Saa teada, mille poolt hääletasin.

The Game Awards” on isehakanud auhindade jagamine, mis rabeleb kõvasti, et enda kanda kinnitada kui mängumaailma Oskarite jagamine. Iga aasta natukene populaarsem ettevõtmine on tuntud selle poolest, et teeb populistlike liigutusi nagu annab auhindu “Overwatchile” ning see aasta proovib parima mängu tiitlit riputada kaela pööraselt populaarsele “PlayerUnknown’s Battleground” mängule, mis pole isegi veel valmis.

Aasta mäng kategoorias on viis nime, kellel kolmel pole sinna üldse asja. Muidugi on olemas Nintendo mängud, mis tähendab, et nende keskmine hinne fännide hulgas on sellised tagasihoidlikud kolmteist punkti kümnest. Esindatud on “The Legend of Zelda: Breath of the Wild” ja “Super Mario Odyssey“. Siis on olemas eelnevalt nimetatud PUBG. Lisaks on olemas meie poolt 9/10 hindega pärjatud “Horizon Zero Dawn” ja 10/10 hindega pärjatud “Persona 5“. Kahjuks on puudu “Hellblade” ja veel mõni suurepärane mäng, kuid Nintendo hindamisskaala on paraku kõrgemal kui normaalsetel videomängudel.
Minu valik – “Persona 5” (kuid “Horizon Zero Dawn” vääriks seda samuti). Teistele isegi ei mõelnud.

Parim mängu lavastus on taaskord mõlemad Nintendo mängud, kus on lisaks HZD, “Resident Evil 7” ja “Wolfenstein II“. Zelda ja Mario on ikka väga eksinud, sest mitte kummagi juures pole mõtet isegi arutada lavastamisest. Saaks enne kaamera paika, siis hakkaks edasi mõtlema. Teised mängud, ehk siis õiged nominendid, on juba teine teema. Siin on valik tegelikult päris raske, kuid vältides emotsionaalselt valikut (ALOY….), siis pean ütlema, et “Wolfensetin II“.

Parim narratiiv on esimene normaalne kategooria, kus on kõik reaalsed nominendid. Lõpuks on olema “Hellblade“, muidugi “Horizon Zero Dawn” ja “Wolfenstein II“, kuid nüüd on juures veel ka “Nier: Automata” ja “What Remains of Edith Finch“. Antud juhul peaksin kõige nõrgemaks nimeks Nieri, sest narratiiv pole selle tugevam pool, siis kaalusin kahe võimaluse vahel – “Hellblade” ja “”Wolfenstein II”. Valisin “Hellblade” selle keerukuse pärast.

Parim kunstiline lavastus on “Destiny 2, “Cuphead”, “Persona 5”, “Horizon Zero Dawn” ja Zelda plönn. Siin kaalusin tõsiselt “Cuphead” ja “Persona 5” ning valisin “Cuphead“.

Parim muusika ja soundtrack on lausa kuus kanditaati, millesse on ära eksinud kaks Nintendo seiklusmängu. Neile lisaks on Nier, Persona, Cuphead ja “Destiny 2”. Siin kaalusin tegelikult ainult kahe variandi vahel – “Cuphead” ja “Destiny 2”. Leian, et on probleem, kui mängin mingit mängu paarkümmend tundi ja ei suuda ühtegi meloodiat meenutada – küllap siis polnud midagi erilist. Praegu kuulan taustal Zelda ja Mario soundtracke ning ainkene küsimus on – palju Nintendo maksis, et nomineeritud saada? “Persona 5” on ka teemast väljas. Minu valik – “Destiny 2”. Oleks muidu võtnud “Tekken 7”, kuid see ei ole võimalik.

Parim helidisain on ketge valik – “Hellblade”. Need sosistamised, hingamine ja kõik muu on meelde ennast raiunud. Lisaks on veel kohustuslikud Nintendo kaks mängu ja “Resident Evil 7” ja “Destiny 2”.

Parima esinemise (näitlemine) kategooria on huvitav, sest sisaldab neli naist ja ühe mehe. Poliitkorrektsus diskrimineerib, kuid las olla – see aasta on tugevat naisenergiat täis, seega ei kurda. Tõeline valik on Melina Juergens, Hellblade ja Ashly Burch, Horizon Zero Dawn. Valin siiski Melina Jurgensi, sest ülesanne kordades keerulisem kui Aloy ning kui eemdalda kõik muu, siis Aloy ei ole nii esiletõusev kui Senua. Lisaks on siin veel “Uncharted: The Lost Legacy” duo ja “Wolfenstein II” protagonist Brian Bloom.

Sotsiaalse tähendusega või olulise sõnumiga kategooria on üks “participation award” kategooriatest, millele tähelepanu väga ei pööra. Reaalselt mängitud ainult pooled, seega siin ei hääletanud midagi.

Parim endiselt aktiivne mäng on veider kategooria, sest PUBG on ka siia lisatud. Mäng, mis pole veel ilmunud, on parim endiselt aktiivne mäng? Tundub, et surutakse räigelt seda ja vägisi proovitakse kohti leida, kuhu seda panna saaks. Teised nominatsioonid on “Warframe“, “Rainbow Six: Siege“, “Overwatch“, “Grand Theft Auto Online” ja “Destiny 2“. Viimane on täiesti uus mäng, seega seda isegi kaalu. Kindel võitja – GTA.

Parim mobiilimäng on koht, kuhu Nintendo sobiks ideaalselt. Siin peab ka ütlema, et “Super Mario Run” on mõistlik valik. Kolm ainult mängitud ka, seega jätan enda hääle andmata.

Parim käsikonsooli mäng on puhas Nintendo jaoks loodud kategooria. Üllatav, et siin Zelda ja Mario ei ole, kuid kuna Nintendo endiselt proovib inimesi veenda, et Switch on telekakonsool, mitte Playstation Vita 2.0, siis ehk sellepärast. Ei ole nelja mänginud, seega ei saa valikut teha.

Parim AR/VR mäng on minu kategooria. Kõik mängitud ja korralikult ning suhteliselt hea ülevaade, mis turul toimub. “Farpoint” ja “Echo Arena” on räigelt eksinud, kuid teised on tugevad kandidaadid. Valik on “Superhot VR” ja RE7 vahel, siis pean ütlema, et RE7 on endiselt super.

Parim märul on keeruline valik, sest see on kõige populaarsem žanr üldse. Kõik viis on arvestatavad tegijad – “Wolfenstein II”, “Cuphead”, “Nioh”, “Destiny 2” ja “Prey”. Kaalun tugevalt Wolfensteini ja Nioh vahel, kuid koos DLC ja meeldejääva mänguga on “Nioh” selle kategooria parim.

Parim märul/seiklus on huvitav kategooria, kuhu on taaskord ära eksinud Mario ja Zelda. Antud kategoorias on Zelda mäng isegi arusaadav ning isegi tundub olevat reaalne kandidaat. Lisaks neile kahele kohustuslikule on veel “Assassin’s Creed Origins“, “Horizon Zero Dawn” ja “Uncharted: The Lost Legacy“. Lost Legacy on siin veel rohkem üle kui mütsiga loopiv Mario, seega valida on tegelikult ainult kahe mängu vahel. Keeruline ja raske valik, siis leian, et “Assassin’s Creed Origins” on natukene rohkem seda väärt.

Parim rollimäng on huvitav žanr ning minu suur lemmik. Nimekirjas on kaks 10/10 mängu – “Persona 5” ja “Divinity: Original Sin 2”, kuid neist kahest on parem siiski “Divinity: Original Sin 2”. “Final Fantasy XV” ja “Nier: Automata” on head rollimängud igal juhul, siis “South Park” on maitse asi.

Parim kaklusmäng – “Tekken 7″. Mida kurat siin “Nidhogg 2” ja “ARMS” teevad? See ongi üks põhjuseid, miks see “The Game Awards” on iseenda paroodia. Nagu isegi ei prooviks.

Parim peremäng on Nintendo kategooria. Siia võib panna suht suvalised Nintendo mängud, kaasaarvatud Zelda ja Mario. Valida on kolme Mario mängu, üks Sonicu ja Splatooni vahel. Valik on kerge – “Mario + Rabbids Kingdom Battle“.

Parim strateegiamäng on suht huumor, sest “Mario + Rabbids Kingdom Battle” on samuti siia lisatud. Tundub, et piisab ainult väikesest vihjest, et kusagile žanri kuuluda. “XCOM 2: War of the Chosen” on ainukene tõeline mäng, mida peaksin “tõeliselt heaks” strateegiamänguks. “Total War: Warhammer II” on tugevalt maitses kinni ning nõuab fänniprille, et kõike head sealt leida.

Parim spordi- ja rallimäng on kokku pandud, mis on veider ja halb, sest Fifa fännide arv on massiivne ning vaene “Forza 7” on auhinda väärt, kuid kes need üksikud Xboxi mängijad ülesse leiab. “GT Sport”, “Forza 7” ja “Project Cars 2” on automängud, siis “Fifa 18”, “NBA 2K18” (??????????) ja “PES 2018″ on spordimängud. Valida saab ainult ühe, siis “Forza 7” on kerge valik. Kui saaks spordimängu ka valida, siis “Fifa 18” veel lisaks.

Parim mitmikmäng sisaldab kohustuslikku kahte Nintendo mängu, kus on lisaks tõsised nominatsioonid. “Fortnite”, “COD: WWII”, PUBG ja “Destiny 2” – siis nendest valiksin “Fortnite”.

Enim oodatud mäng – “The Last of Us II“. Kindel võit.

Parim indiemäng – “Hellblade: Senua’s Sacrifice“.

Siis on kaks kategooriat, millest ei tea midagi. Parim tudendimäng – kõik võõrad. Trending gamer – kõik võõrad.

Parim e-spordi jaoks tehtud mäng on huvitav kategooria, kuid kuna pole täpsustatud, kes populaarne või teemaks sobilik, siis peab natukene kaaluma. “League of Legends”, “DOTA 2”, CS:GO, “Rocket League” ja “Overwatch” on kõik populaarsed mängud, siis meelelahutuslik aspekt on kõrgeim “Rocket League”, kuid tuleviku mõttes annan hääle Counter Strike’ile.

Ülejäänud kategooriad hääli ei saa, sest parimad e-sportlased on ainult piiratud mängudest ning ei esinda kõige edukamaid ega populaarsemaid. Teiste puhul ei oska midagi kaasa rääkida. Üldine mulje on nutune – nagu ikka, sest ignoreeritakse neid suurepäraseid mänge, millel ei ole miljoneid pimedaid fänne. Külm ja emotsioonitu loogika peaks olema kõrgemal kohal nende mängude valimisel, et vältida eelmise aasta “Overwatch” fiaskot ning selle aasta Mario ja Zelda huumorit. Need kohad ikka peaksid õigetele mängudele, kes seda reaalselt ka väärivad.

Paraku maailm ei toimi õigesti, vaid muudel salapärastel viisidel, seega tuleb vaim valmis panna, et parim streteegia on Super Mario ja parim märul on Zelda.

Jäta kommentaar:

About Raiko Puust

Raiko on eluaegne videomängur ja maailmas tuntud video- ja lauamängu kollektsionäär, kelle kogu on üks suurimaid maailmas. Matemaatik ja ehituses peatöövõtja ja/ning projektijuht pluss vabakutseline ajakirjanik, leiab oma abikaasa ja kahe lapse kõrval aega, et ka natukene mängida. Suurimaks kireks videomängude juures on JRPG ja kaklusmängude žanrid, lauamängude puhul strateegia ja deck-building.

Lisa kommentaar